Ettevõtted ja kasulik info EestisET / RU / EN
Ärirada — Kataloog ja kasulik info
Ehitus ja remont

Kuidas valida Eesti koju sobiv soojuspump

Millist soojuspumpa valida ning mida küsida paigaldajalt? Võrdle küttevajadust, SCOPi, paigalduse sisu, talvist tööd ja hoolduse tingimusi.

Soojuspumba välisseade maja fassaadi kõrval
Foto: alpha innotec / Unsplash

Soojuspump valitakse maja ja küttesüsteemi järgi. Müügikuulutuses toodud pindala on alles lähtekoht: arvestada tuleb soojustuse, ruumijaotuse, olemasolevate küttekehade ja talvise energiakuluga. Enne kaubamärkide võrdlemist koosta maja kirjeldus ning otsusta, kas vajad lisakütet üksikutesse ruumidesse või põhiküttesüsteemi asendamist.

Millist süsteemi soovid muuta

Esimeseks vestluseks paigaldajaga pane kirja pindala, lagede kõrgus, ehitusaasta ja tehtud soojustustööd. Kirjelda praegust kütet ning lisa terve aasta arved. Kui maja kasutatakse ainult nädalavahetustel, mõjutab seegi nõudeid seadmele ja juhtimisele.

Palu selgitada, kuidas pakutud süsteem jaotab soojust ruumide vahel. Üks märge „sobib kuni 100 m²” ei ole piisav, kui ruumid on ustega eraldatud või eri korrustel. Vesiküttega ühendatava lahenduse puhul aruta eraldi sobivust radiaatorite, põrandakütte ja tarbevee soojendamisega.

Milliseid näitajaid võrrelda

Alusta võrdlust ühesugustest katsetingimustest. Energiamärgistuses kasutatakse hooajalist tõhususnäitajat SCOP; mõne seadme kohta esitatakse andmed mitme kliimavööndi jaoks. Ühe pumba sooja kliima tulemust ei saa otse võrrelda teise pumba külma kliima näitajaga. [1]

Küsi paigaldajalt tootja andmeid küttevõimsuse ja tõhususe kohta madalal välistemperatuuril. Uuri, millal lülitub sisse lisaküte ja kuidas seda kuluprognoosis arvestatakse. Aruta ka mürataset, välisosa asukohta, vee äravoolu ja hooldusjuurdepääsu. Vastused tasub lisada kirjalikku pakkumisse.

Miks seadme hind ei ole kogu projekti hind

Pakkumises peaksid eristuma seade, standardpaigaldus ja lisatööd. Näiteks oli City Kliima lehel 1. novembri 2026 kontrolli ajal õhksoojuspumba või konditsioneeri paigaldus 434 eurot ning õhk-vesi süsteemi paigaldus 1 952 eurot. Need on ühe teenusepakkuja avaldatud paigaldushinnad, mitte seadme ja paigalduse kogumaksumus ega Eesti keskmine. [2]

Kontrolli standardpaigalduse sisu: lubatud torustiku pikkus, kinnitused, elektriühendus ja käivitamine. Kui vaja on tõstukit, keerulist seinaläbiviiku või küttesüsteemi ümbertegemist, küsi nende maksumust ette. Täpsusta eraldi käibemaksu, transporti ja vana seadme eemaldamist.

Kuidas paigaldajat kontrollida

F-gaase sisaldavate seadmetega töötamisel kehtivad nõuded ettevõtte lubadele ja spetsialistide pädevusele. Selgita välja, kes paigalduse tegelikult teeb: müüja või alltöövõtja. Kontrolli asjakohast teavet Keskkonnaameti juhiste järgi. Korralik veebileht ei tõenda iseenesest õigust konkreetset tööd teha. [3]

Kortermajas uuri enne tellimist välisosa paigutamise ja ühiste konstruktsioonide muutmise nõudeid. TTJA tuletab meelde, et kaasomandit puudutavad otsused tehakse omanikega ühiselt. Konkreetse projekti kooskõlastused aruta varakult ühistu ning kohaliku omavalitsusega läbi. [4]

Kuidas tulevasi kulusid hinnata

Palu arvutust maja soojusvajaduse põhjal. Sellest peaksid selguma eeldatav elektritarbimine, talvise töö kohta tehtud eeldused ja kasutatud elektrihind. Küsi, kas arvestus hõlmab tarbevett, lisakütet ning abiseadmeid. Lubatud säästu saab praeguste arvetega sisuliselt võrrelda siis, kui mugavustase ja arvestatud kulud on võrreldavad.

Võta kaks või kolm pakkumist sama lähteülesande alusel. Võrdle kogusummat, võimsuse põhjendust, hooldustingimusi ja vastutust süsteemi käivitamise eest. Ärirada kataloogist saab otsida kütte- ja kliimatehnika ettevõtteid ning koostada nimekirja, kellelt pakkumist küsida.

Allikad

  1. Euroopa Komisjon — energiamärgistus ja SCOP
  2. City Kliima — paigalduse hinnad
  3. Keskkonnaamet — F-gaaside nõuded ja pädevus
  4. TTJA — koduohutus ja kaasomand

Andmed kontrollitud: